Elustoit

Infusoorid

Neid nimetatakse ka ripsloomadeks, üherakulisteks ripsloomadeks või infusoorideks.

Need on väga väikesed üherakulised organismid, kes toituvad bakteritest. Seetõttu leidub neid igas vees, kus miski laguneb. Kui akvaariumi vesi muutub näiteks uues akvaariumis piimjalt valgeks või hallikaks, näeme tegelikult bakteritest toituvat infusooride massi.

Infusoorid on sobiv toit värskelt koorunud maimudele. Nende suurus on sobiv ja toiteväärtus hea.

Kõigis taimedega akvaariumides leidub juba mõni infusoor. Paljude taimedega akvaariumis võivad maimud elada seal olemasolevatest infusooridest. Kui filtreerid liiga tugevalt, eemaldad infusoorid.

Maimude kasvatamisel kasutatakse sageli taimedeta puhast kasvatusakvaariumi. Siis on vaja infusoorikultuuri, millega maime sööta.

• Wikipedia: ripsloomad^(wp)

Kultuuri alustamine

Sa ei vaja lähtkultuuri. Täida klaas 1–2 liitri kraaniveega. Klaasil peaks olema mingi kaas, et tolm vette ei langeks. Pane sisse koorimata toores kartulitükk või loputatud ja kuivatatud banaanikoore tükk.

Paiguta klaas pimedasse kohta, kus on toatemperatuur või veidi soojem. Lase sellel mõni päev seista.

Kui vesi muutub halliks või valkjaks, on põhjuseks infusoorid. Eemalda kartul või banaanikoor. Kultuur on valmis.

Nüüd saad pipeti või süstlaga võtta vett ja infusoore ning neid tilgutada akvaariumi maimude juurde.

Sööda infusoore paar korda nädalas mõne tilga kooritud piimaga, et nad välja ei sureks. Mõistlik võib olla hoida korraga kahte kultuuri, mis alustatakse mõnepäevase vahega.

Mikroussid

Teaduslik nimi: Panagrellus redivivus, sünonüüm: Panagrellus silusiae. Inglise nimi: microworms.

Neid nimetatakse ka mikroussideks või mikromadudeks. Need on väikesed valged ümarussid, pikkusega 0,5–2 mm ja paksusega 0,05 mm. Looduses on nad mullas elavad lagundajad.

Nagu võitluskala, kasvavad ja paljunevad nad kõige paremini 25–28 °C juures. Erinevalt võitluskala­dest elavad nad üle ka külmakraade.

• Wikidata Panagrellus redivivus^(Wikidata)

Kultuuri alustamine

Kasvatamiseks vajad lähtkultuuri. Kui sul on algus olemas, on ülejäänu lihtne.

Leia sobiva suurusega kaanega anum. Mina kasutan lõunasöögikarbi suurust plastkarpi.

Sega jahust ja veest puder, mis katab kasti põhja. Kasutada võib mis tahes jahu või puuviljade ja suhkruta hommikuhelbeid. Mulle meeldib kaerakliide ja nisujahu segu.

Tee kaane sisse kaks või kolm auku. Kui toakärbes sinna muneda tahab, saad lisaks mõned vaglad, mida võib suurematele kaladele anda.

Lisa lähtkultuur pudrule ja puista peale paar väikest näpuotsatäit kuivpärmi. Mikroussid levivad kiiresti. 1–7 päevaga, sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest, peaksid nad kogu kasti täitma. Hoia kultuuri toatemperatuuril; 25 °C on ideaalne.

Kui mikroussidel läheb hästi, ronivad nad mööda kasti seinu üles. Kraabi põgenejad sõrmega maha ja kasta sõrm akvaariumivette. Mikroussid vajuvad põhja. Kui nad jõuavad kruusa sisse peitu pugeda, saavad neist kasu peamiselt põhjaelanikud. Seetõttu võib paljas klaaspõhi akvaariumis olla kasulik, kui kasvatad maime.

Mikroussid võivad akvaariumivees üle 24 tunni elada.

Kui kultuur kasvab, muutub puder aja jooksul vedelamaks. Siis lisa rohkem jahu.

Puista kultuurile 1–3 näpuotsatäit kuivpärmi 1–3 korda nädalas, sõltuvalt soovitud tootmismahust.

Tootmine võib järsku tugevalt väheneda. Seetõttu võib olla mõistlik hoida korraga kahte kultuuri, mis alustatakse mõnenädalase vahega. 4–6 nädala pärast hakkab kultuur lõhnama; siis alusta uut.

Artemia

Inglise keeles: brine shrimps

See on veidi nõudlikum elustoit, mistõttu on see eriti populaarne pühendunud kasvatajate seas. Koorumata artemiamune saab loomapoest osta koos koorega või ilma. Kasvatamiseks tuleb õiges vahekorras segada soolvesi ning paigutada kahe-kolmeliitrisesse anumasse õhukivi valgusallika alla.

Kultuuri alustamine

Vajad:

• anumat, näiteks jäätisekarpi või klaaspurki;
• artemiamune;
• õhupumpa ja õhukivi;
• soolsuse mõõtjat; artemia pole täpsuse suhtes väga nõudlik, seega võid osta kõige odavama;
• väikest tugevat valgusallikat, näiteks laualampi;
• akvaariumisoola;
• süstalt.

Artemiale sobib kõige paremini 6–10% soolsus. Sega toatemperatuuril vett akvaariumisoolaga, kuni mõõtja näitab umbes 8%. Lisa üks või kaks näpuotsatäit artemiamune ja pane õhukivi anumasse, et tekitada veidi ringlust.

Jälgi temperatuuri. Optimaalne temperatuur on umbes 28 °C; siis koorub enamik mune 24 tunni jooksul. 21 °C juures võib koorumine võtta poolteist korda kauem. Üle 30 °C korral võivad mõned artemiad surema hakata.

Munad vajuvad alguses põhja ja jäävad sinna kuni koorumiseni. Pärast koorumist ujuvad artemiad valguse poole pinnale ja kogunevad anuma serva. Munakoored jäävad põhja või ujuvad veepinna keskel.

Pane süstal vastu anuma serva ja tõmba elusad artemiad sisse. Neid võib anda otse võitluskalamaimudele. Kui soovid kasvatusakvaariumisse võimalikult vähe soola, lase artemiad esmalt läbi kohvifiltri, loputa soolvesi maha ja tõmba need uuesti süstlasse.

Lisa uusi mune, kui vanad on koorunud. Kui anuma põhi muutub vanadest munakoortest mustaks, on aeg anum tühjendada ja uuesti alustada. Nagu teiste kultuuride puhul, võib olla kasulik hoida kahte või enamat kultuuri paralleelselt.

• Wikidata: Brine shrimp^(Wikidata)

Banaanilendlased

Teaduslik nimi: Drosophila melanogaster

Need on väga toitainerikkad ja väidetavalt lihtsad kasvatada, kui saad lähtkultuuri. Suuruse tõttu sobivad need hästi täiskasvanud kalade toiduks. Leidub ka kärbseid, kelle tiivad on taandarenenud, nii et kogu maja ei täitu kärbestega. Mul endal pole banaanikärbestega kogemust, seepärast pole siin juhendit.

• Wikidata: banaanilendlane^(Wikidata)

Äädikaussid

Teaduslik nimi: Turbatrix aceti, sünonüüm: Anguillula aceti

Elustoit, mida on lähtkultuuri olemasolul väidetavalt lihtne kasvatada. See sobib hästi maimudele. Rohkem ma sellest ei kirjuta; lisateavet leiab siit:

• Wikidata: Turbatrix aceti^(Wikidata)

Vesikirbud

Neid nimetatakse ka dafniateks või Daphnia'ks. Akvaristid on vesikirpe juba aastaid elustoiduks kasvatanud.

• Wikidata: vesikirp^(Wikidata)

Moina

Moina on Aasia vesikirp, mis on viimastel aastatel populaarseks saanud.

Keriloomad

Keriloomad on akvaristikasse jõudnud alles hiljuti ja neid kasutatakse toitainerikkama asendusena infusooridele. Puudus on see, et vaja läheb lähtkultuuri.

• Wikipedia: keriloomad^(wp)

Putukad

Sääsed ja väikesed kärbsed võivad olla lihatoiduliste kalade menüüs meeldiv vaheldus. Loomulikult eelistatakse elusaid putukaid. Mõned kalad söövad ka tapetud või uimastatud isendeid, kuid need peavad olema värsked.

Vaata ka allpool olevat ise korjatud toidu jaotist.

• Wikipedia: putukad^(wp)

Sääsevastsed

Akvaariumipoest saab sääsevastseid osta elusalt, külmutatult või kuivatatult. Levinud on mustad, punased ja valged vastsed.

Elusate sääsevastsete ostmisel veendu, et kõik oleksid tõesti elus. Kui mõni on surnud ja seenega kaetud, võib seen võitluskaladele levida ning põhjustada kiiresti väikese kalatragöödia.

Mõned „kasvatavad“ sääsevastseid ise, pannes suvekuudel rõdule veeanuma. Sinna võib tekkida igasugust elu; ma ei soovita ega keela seda meetodit ning ei tea võimalikust nakkusohust (vaata järgmist jaotist). Olen proovinud kümneliitrist ämbrit, kuid see ei meelitanud midagi elusat. Võib-olla polnud vesi piisavalt toitainerikas, kümme liitrit oli liiga vähe või oli rõdu rohelusest liiga kaugel.

• Wikidata: sääsk^(Wikidata)

Hoiatus punaste sääsevastsete kohta

Punased sääsevastsed võivad inimesel teatud hemoglobiiniühendite tõttu allergiat põhjustada. Kasuta kindaid või pese pärast nende puudutamist vähemalt käed hoolikalt. Väldi käte akvaariumi panemist esimestel tundidel pärast punaste vastsete söötmist.

Ära hinga sisse külmkuivatatud punaste vastsete tolmu ja ära kasuta õhupumpa akvaariumis, kus neid on söödetud. Hoia neid lastele kättesaamatus kohas ning ära lase lastel nendega tegeleda.

Ise korjamine

Suvel võib veekogudest ja ojadest leida palju kummalisi elusolendeid. Võib tekkida soov kaladele toitu korjata. Arvesta siiski, et sa ei saa teada, millised mikroorganismid ja võimalikud parasiidid kaasa tulevad või kuidas need kalu ja akvaariumi mõjutavad.

Kui tood näiteks toitu jõest, kus leidub lõheparasiiti Gyrodactylus salaris, riskid akvaariumikalade nakatamisega. Norra looduses leidub ripsloomi, baktereid, molluskeid, viirusi ja putukaparasiite, kes võivad kalu rünnata või mitte. Ettevaatust ka kiilivastsetega: need on aplad röövloomad ja söövad su kalad ära, kui kalad neid enne ei söö.

Sellegipoolest on selgsõudikud^(Wikidata) ja paljud teised keskmise suurusega veeputukad suuremate röövkalade, näiteks skalaaride, seas väga populaarsed.