Labürintkalad

Labürintkalad

Betta kuulub labürintkalade hulka. Labürintkalad on tegelikult neli Aafrikast ja Aasiast pärit kalade sugukonda. Nad on 50–60 miljonit aastat vanad ja nende hulka kuuluvad muu hulgas guraamid. Sugukonnad on Anabantidae, Belontiidae, Helostomantidae ja Osphronemidae.

Betta kuulub sugukonda Belontiidae. Labürintkalade üldnimetusena kasutatakse sageli sõna „anabantiidid“ ning Anabantidae nimetatakse sageli, ehkki ebatäpselt, Betta sugukonnaks. Sõna Anabantoidei pärineb kreeka sõnast anabaiano, mis tähendab „tõusma“. See viitab tähelepanekule, et labürintkalad tõusevad veepinnale õhku hingama.

Labürintorgan

Labürintkalad said nime selle järgi, et osa lõpustest on muutunud organiks, mis võimaldab õhku hingata. Seda organit nimetatakse labürindiks. Kui vaatad akvaariumi kohal veepinna kaudu võitluskalale ülalt otsa, võid labürinti tema pea ülaosas märgata.

Seetõttu taluvad labürintkalad akvaariumis vähest hapnikku, kuigi kasvavad loomulikult paremini hapnikurikkas vees. Kui veepinna kohal olev õhk on liiga kuiv või külm või veepind määrdunud, võivad nad õhku hingates saada põletikke ehk „külmetuda“. Kui labürintkala jääb vee alla kinni ega pääse õhku, võib ta uppuda.

Mullipesa

Mõned labürintkalad hauduvad suus. Nad kaitsevad mune ja äsja koorunud maime, hoides neid suus, kuni need saavad ise hakkama. See on tavalisem suurematel liikidel, näiteks Betta pugnax.

Teised labürintkalad kasutavad õhku enamaks kui hingamiseks. Nad ehitavad mullidest vahupesi, kuhu peidavad munad ja maimud. Siiami tapluskala kuulub nende hulka.

Mullipesa ehitab ja hooldab isane. See pakub munadele ja hiljem koorunud maimudele varju ja kaitset. Vaht varustab mune ja maime hapnikuga ning sisaldab seentevastaseid aineid. Hea enesetundega isane ehitab pesa seni, kuni tingimused selleks sobivad.

Pesa ehitatakse juurte alla ja taimede vahele, sageli maismaa lähedale. Akvaariumis eelistab isane pesa ujuvate taimede lehtede alla või teiste taimede alla, mis asuvad veepinnal rahulikus kohas. Akvaariumis tagurpidi ujuv poolik penoplasttops on kindel lemmik.

Emase kohalolek motiveerib isast sageli ehitamist hoogustama. Kui pH läheb liiga kõrgeks, muutub ehitamine raskemaks, sest mullid ei püsi nii kaua.

Esimestel päevadel pärast koorumist püüab isane kinni noored, kes eemale ujuma hakkavad, ja sülitab nad pessa tagasi. Lõpuks kaotab ta huvi ja laseb maimudel oma elu elama hakata.