Kalade kooslus
Pilt saidilt Wikimedia Commons
Kalade kooslus
Võitluskalad tunnevad end koos „enamiku“ teiste akvaariumikaladega hästi, kui teised liigid on
- rahulikud,
- ei näksi uimi,
- ei ole pikkade uimedega,
- ei ole territoriaalsed ja
- ei ole nii suured, et võitluskalad ära süüa.
Sageli võib tunduda, et kui teine kala võitluskala ei häiri, hakkab võitluskala hoopis teist kala häirima. Erandeid on seetõttu palju. Kui kahtled kahe kala kokku panemises, küsi nõu, otsi internetist või vali teine lahendus.
Pilt saidilt Wikimedia Commons
Kalad ja muud loomad, kes sobivad tapluskalaga
Järgmised liigid sobivad tavaliselt tapluskalaga:
- Kardinaltetra(Wikidata), must neoon(Wikidata), roheline neoon(Wikidata) ja tavaline neoon(Wikidata).
- Soomuskalad(Wikidata), harniskalad(Wikidata), kuhli ogasilmad(Wikidata) ja teised rahulikud põhjakalad.
- Sebrateod(Wikidata) ja teised lühikeste kombitsatega teod.
- Kirveskalad(Wikidata), kuid need püsivad veepinna lähedal ja võivad ohustada tapluskala mune ning maime.
Kalad ja muud loomad, kes võivad tapluskalaga sobida
Veidi õnne, osavust või kannatlikkust kasutades võivad järgmised kalad samas akvaariumis hakkama saada. Ära proovi neid liita, kui sa pole kindel või sul pole probleemide korral teist akvaariumi.
- Kääbusguraami(Wikidata) ja teised rahulikud guraamid, kes on tapluskalast märgatavalt suuremad, võivad piisavalt suures akvaariumis sobida.
- Gupid(wp) ja teised loorsabaga kalad võivad tapluskalaga sarnaneda ning agressiivset isast provotseerida.
- Platid(Wikidata), mollid(Wikidata) ja mõõksabad(Wikidata) võivad mõnikord uimi näksida, kuid paljudel akvaristidel toimib kooselu.
- Emased tapluskalad on isastest vähem agressiivsed, kuid ka nende rahulik kooselu pole kindel. Üks isane ja üks või mitu emast võivad sobida; samas võib mõni kala saada vigastada või stressi. Vaata allpool.
- Skalaarid(wp) sobivad enamasti, kuid poolkasvanud isendid võivad CT-vormi tapluskala uimi näksida ja suur skalaar võib täiskasvanud tapluskala ära süüa.
- Õunteod(Wikidata) ei häiri tapluskala, kuid tapluskala võib nende kombitsaid näksida.
- Krevetid võivad sobida, kuid näiteks Macrobrachium'i krevetid(Wikidata) võivad tapluskala ohustada.
Pilt saidilt Wikimedia Commons
Kalad, keda ei tohiks tapluskala akvaariumi panna
Järgmiste kalade koos pidamisel tuleb olla ettevaatlik:
Isane tapluskala
Isaseid tapluskalu tuleb hoida eraldi. Kahte isast ei saa samas akvaariumis vabalt pidada: nad tapaksid teineteise. Erandiks on koos üles kasvanud noored isased, kuid täiskasvanuks saamisel ei tea kunagi, mis juhtub.
Olen kuulnud kuulujutte hormoonraviga „keemiliselt kastreeritud“ tapluskaladest, keda saab mitut isast koos pidada. Ma ei näe mõtet muuta kalade käitumist pelgalt mugavuse pärast. Kui soovid gupilikult käituvaid kalu, osta gupid.
Tiigerbootsia
Minu kogemus loorsabaga tapluskala ja tiigerbootsia koos pidamisel on, et mitu kuud võib kõik hästi minna. Siis saavad tiigerbootsiad looridest maitse suhu ja söövad uimed ära.
Teiste bootsialiikidega mul kogemust pole ja ma ei riski, sest nende toitumine on sarnane.
Emased tapluskalad ja plakativormid võivad siiski sobida: neil on vähem „kommi“ ja nad ujuvad kiiremini.
Tsikliidid
Paljud tsikliidid ei sobi tapluskaladega. Suured tsikliidid võivad tapluskala alla neelata, väiksed võivad tema peale ärrituda. Enamik territoriaalseid tsikliidiliike võib olla probleemne.
Kui lisad kääbustsikliidid tapluskala akvaariumi, tõsta tapluskala ajutiselt välja, et tsikliidid saaksid enne rahuneda.
Pilt saidilt Wikimedia Commons
Muud kalad
Putkkalad(Wikidata) on aeglased, kuid aplad ja võivad liiga uudishimuliku tapluskala kiiresti ära süüa.
Paljudele kaladele meeldivad tapluskala loorid või nad hammustavad kõike lehvivat. Näiteks tiigerbootsia(Wikidata), sidruntetrad(Wikidata) ja muud keskmised või suured tetrad ning piraajad, samuti karpkalalised nagu kiillaikrasboora(Wikidata) ja tiigerbarbus(Wikidata).
Emased võitluskalad
Mõni akvarist peab ühe isasega mitut emast, et isase agressiivsus jaguneks.
Ka emased on siiski territoriaalsed, kuigi nende territoorium on väiksem, mistõttu on ruum väga tähtis. Isase ja emaste koos pidamiseks peaks akvaarium olema vähemalt 50 liitrit ja tihedalt taimestatud. Taimed aitavad territooriume eraldada.
Turvalisim lahendus mitme võitluskalaga on üks kala igas akvaariumis, olenemata soost. Nii ei saa nad teineteist vigastada ega stressata. Võitluskalad on väga asotsiaalsed loomad.
Ainult emaste akvaariumis sõltub tüli hulk emaste arvust ja ruumist. Isiksused on erinevad, seega hoia valmis lisakvaarium kiusaja või ohvri jaoks.
Üksinda pidamine
Paljud eelistavad võitluskala täiesti üksinda pidada. Üksindus ei häiri teda, kuid väikeses akvaariumis, kus miski ei liigu, võib ta muutuda passiivseks.
Lahendus on pakkuda suuremat ja mitmekesisemat keskkonda, mida kala saab uurida. Teiste kalade lisamine võib üksluisust vähendada, kui leiad sobiva liigi.