Akvaarium
Pilt saidilt Wikimedia Commons
Akvaarium ise – ruudukujuline klaasist mahuti – on selle hobiga alustades üks tähtsamaid investeeringuid. See peaks võib-olla olema iseenesestmõistetav, kuid sageli jäetakse see tähelepanuta. Paljud inimesed, kes alustavad oma esimese akvaariumiga, mõtlevad rohkem sellele, milliseid kalu ja taimi, millist elektriseadet ja millist kruusa akvaariumi panna, kui sellele, milline peaks mahuti ise olema ja kuhu see paigutada.
Enamiku seadmeid ja sisustust saab kergesti välja vahetada, kui selgub, et need ei sobi. Täis veest, kaladest ja taimedest akvaariumi teisaldamine või asendamine nõuab palju rohkem pingutust.
Suurus
Mida suurem akvaarium, seda parem. Kui teil on 40-liitrine ja 150-liitrine akvaarium, näete peagi, et suuremat on lihtsam hooldada ja puhtana hoida. (Minu viimane võitluskala elas 375-liitrises akvaariumis koos mõne teise kala ja rohkete taimedega ning minu arvates oli see tema jaoks täpselt paras.)
Vee näitajad võivad väikestes akvaariumides muutuda väga ebastabiilseks. See tekitab stressi kaladele, taimedele ja akvaariumi elutähtsale bakterikooslusele. Ka kriisid arenevad seal sageli kiiremini. Lugu kogenematust akvaristist, kes satub paanikasse, kui märkab mõne kala juures midagi viltu, ja teeb neid päästa püüdes olukorra veel hullemaks, kordub pidevalt uutes variantides.
Suur akvaarium ei päästa teid muidugi kõigist algaja vigadest, kuid see võib anda väärtuslikku aega järele mõtlemiseks või abi küsimiseks, kui akvaariumi tasakaal paigast läheb.
Seetõttu on algajal kõige parem alustada vähemalt 80-liitrise akvaariumiga (soovitatavalt suuremaga), et kaladele sobiva keskkonna säilitamine ei muutuks asjatult keeruliseks. Kui võitluskala on ainus kala, keda kavatsete pidada, võib väiksem akvaarium olla sobivam, kuid soovitatavalt ei tohiks minna alla 30 liitri. Pidage meeles, et nii väike akvaarium on suuremast palju ebastabiilsem.
Paljud inimesed on kirjutanud minu külalisteraamatusse ja küsinud, miks nende võitluskala haigeks jäi. Mõnel neist elas kala alla 20-liitrises anumas; ka see võib olla osa vastusest.
Kuldkala kauss
Kuldkala kauss on vana kujundus, mis võib riiulil kena välja näha, kuid ei sobi nii hästi praktiliseks kasutamiseks. Kui täidate kausi ääreni, et anda kalale võimalikult palju vett, muutub veepind väiksemaks. Seetõttu võib kaladel kergesti hapnikupuudus tekkida.
Pilt saidilt Wikimedia Commons
Kui täidate kausi ainult poolenisti, muutub pind suuremaks, kuid ka vee hulk väheneb poole võrra. See on probleem, sest enamik kuldkala kausse on algusest peale liiga väikesed, et olla kaladele head kodud.
Samuti on kausis olevat kala raske korralikult näha, sest kumer pind moonutab valgust.
Paljud neist, kes peavad võitluskala kausis, kurdavad, et kala on passiivne. See lihtsalt lebab seal ega tee midagi. Minu arvates pole see kuigi üllatav. Kui hoiate võitluskala nagu köögivilja, käitub ta nagu köögivili. Loomulikult pole see kummalegi poolele eriti huvitav.
Kui annate talle seevastu rohkem eluruumi, muutub ta elavamaks, tunneb end paremini ja teda on huvitavam jälgida. Tarbijana saate raha eest rohkem, samal ajal saab võitluskala parema elu.
Kui väike akvaarium maksab sageli vähem kui kauss ning arvestada, et vetikaid on kumeralt pinnalt palju raskem eemaldada kui sirgelt pinnalt, on raske leida head põhjust valida akvaariumi asemel kauss. Kui teile meeldivad kausid, võite neisse näiteks lilli istutada.
Kui nõuate siiski võitluskala pidamist kausis, veenduge vähemalt, et kauss asub kohas, kus temperatuur ei lange kunagi alla 20 kraadi Celsiuse järgi. Kui ruum võib külmemaks muutuda, vajate kaussi kütteseadet või peate võitluskala asendama kalaga, kes talub külmemat vett (kuid mitte kuldkalaga – see on üks kõige vähem kaussi sobivaid liike).
Kui täidate kausi umbes kahe kolmandiku ulatuses, saavutate kompromissi võimalikult suure veekoguse ja võimalikult suure veepinna vahel. Kui soovite, et võitluskala saaks hingata sooja ja niisket õhku, võite teha näiteks pleksiklaasist kaane.
Osaline veevahetus tuleks teha vähemalt kord nädalas. Enne uue vee kaussi valamist kontrollige, et selle temperatuur oleks õige; võitluskalad on temperatuurikõikumiste suhtes tundlikud.
Raamiga või täielikult klaasist?
Paljud tulevased akvaariumiomanikud mõtlevad, kumb on parem: raamiga või täielikult klaasist akvaarium. Pole oluline, kumma valite. Mõlemad on sama hästi ehitatud. Kui see praguneb, siis praguneb. Igal juhul hoolitsege selle eest, et teie veekahjukindlustus oleks korras. See on taskukohasem, kui arvate.
Enamik inimesi peab täielikult klaasist akvaariume kõige ilusamaks.
Kui paigaldate akvaariumi täiesti horisontaalselt ja ilma aluspinna väändeta, peaks kõik hästi minema. Täielikult klaasist akvaariumi puhul on kasulik panna klaaspõhja alla alusmatt, polüstüreenplaat või midagi sarnast, et survet paremini jaotada. Enne akvaariumi paika panemist eemaldage hoolikalt klaaspõhja alt mustus.
Katteklaas
Võitluskalad vajavad katteklaasi või tihedalt sulguva kaanega akvaariumi.
Katteklaas on akvaariumi peale asetatav klaasplaat, mis takistab kalal välja hüpata. See hoiab ka vee kohal oleva õhu sooja ja niiskena, mis on võitluskaladele ideaalne.
Mõnel akvaariumil on tihedalt sulguv kaas (valgusti kate) ilma eraldi katteklaasita. Kui kaas takistab kaladel välja hüppamast ja hoiab niiskust, pole lisa-katteklaasi vaja.
Kasvatusmahutid
Paljudel kasvatajatel on maja täis väikeseid, kahe liitri suuruseid karpe, milles võitluskalad ujuvad. Kui majas on mitusada agressiivset võitlejat, pole mõtet neile kõigile “päris” akvaariumiruumi korraldada.
Enne kui hakkate võitluskalasid või maime pisikestesse anumatesse panema, tutvuge kindlasti põhjalikult kalade vajadustega. Samuti peate olema valmis vahetama kõikides anumates vett mitu korda nädalas. Seda tuleb teha igal nädalal mitme kuu jooksul. Enne alustamist võite ligikaudselt hinnata, kui palju töötunde selleks kulub.